.

Ei mingeid rabavaid arvustusi. Märgin üles, et ei unustaks.

Minu Reykjavík

Tui Hirv

Kõik on kaasas

Island on mulle alati põnev tundunud. Selline idülliline saar keset tühjust. Väike rahvas oma iseolemises. Vallutajaid ja valitsejaid on ka muidugi, aga ega neidki liiga palju ei huvita, nendegi jaoks on kuskil kaugel ja eemal. See on andnud islandlastele erakordse võimaluse oma elu elada.

Muljeid muinasjutumaast. Sest kuidas muudmoodi nimetada seda, et neil ongi kõik võrdsed. Et nende süsteemid toimivad. Et hoitakse rahvast ja kultuuri. Et kõik inimesed on olulised. Et probleemidega tegeletakse. Et ei ole mingeid norme ja nominaalaegu, vaid iga inimene ise teab ja ise teeb ja ise vastutab. Loodusest rääkimata. Seda viimast tuleb võtta tõsiselt. Nagu muinasjuttudes.

Väga palju muusikat ja muusikategemist, aga mitte pealetükkivalt ja kohe kindlasti mitte igavalt. Väga palju kala. Uskumatult palju ujumist. 

Tõesti tore lugemine.

1 kommentaar:

  1. See raamat oli "minu"-sarja üks igavamaid. Pildusin lehti edasi ja jätsin lõpuks üldse pooleli. Sellega võrreldes "Minu Island" oli palju huvitavam.

    VastaKustuta