.

Ei mingeid rabavaid arvustusi. Märgin üles, et ei unustaks.

Palveränduri päevik

Paavo Kangur

Ma ei saa ise ka aru, miks mul on nii mittemidagiütlevalt negatiivse varjundiga muljed. Ma vist lihtsalt ootasin üle. Nägin, et oh, camino'st on raamat kirjutatud, seda peab lugema, see on kindlasti hea! No ei olnud. Rännuraamat, mis lubas mu viia teekonnale Santiago de Compostelasse, viis mu ainult mõttele, et igasugu asju ka trükitakse. 

Minu jaoks (ja ma rõhutan, et minu jaoks) oli see raamat täiesti mõttetu. Hoogsalt veini, hoogsalt jalutamist, vahele kirume Eesti ajakirjandusmaastikku ja hops, raamat valmis. Mingi sügavusega see teekond mind ei kõnetanud. Olid küll mõtisklused siin ja seal, aga no kohe ei haakunud minu mõtete ja arusaamistega. Kõik oli kuidagi pinnapealne. Muidugi oli kõik ka väga kiire, hops punktist A punkti B, vahele paar veidrat unenägu ja punkt. Nekst, pliis! Kuna raamatus jutustati eri inimeste lugusid, jäid nad kõik kuidagi kaugeks ja pinnapealseks ja avanematuks. Autor ise ilmselt jõudis mingitele taipamistele, muidu ju poleks seda raamatut sündinud, aga minuni see kahjuks ei jõudnud. Kui camino'st lugeda tahate, soovitan hoopis Tiina Sepa raamatuid. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar